Rahandusfunktsioonid, 3. osa

COUPDAYBS

Tagastab päevade arvu väärtpaberi esimese intressimakse kuupäevast kuni arvelduspäevani.

Süntaks

COUPDAYBS(Settlement; Maturity; Frequency [; Basis])

Arvelduspäev on väärtpaberi soetamise kuupäev.

Tähtaeg on väärtpaberi aegumise kuupäev.

Sagedus on intressimaksete arv aastas (1, 2 või 4).

Alus on üks eeldefineeritud võimalustest ja määrab, kuidas aastat arvestatakse.

Alus	Arvutamine
0 or missing	USA meetod (NASD): 12 kuud, igaühes 30 päeva
1	Täpne päevade arv kuudes ja täpne päevade arv aastas
2	Täpne päevade arv kuudes, aastas 360 päeva
3	Täpne päevade arv kuudes, aastas 365 päeva
4	Euroopa meetod: 12 kuud, igaühes 30 päeva

Näide

Väärtpaber soetati 25.1.2001, tähtaeg on 15.11.2001. Intresse makstakse kord poolaasta jooksul (sagedus on 2). Mitu päeva on esimesest intressimaksest arvelduspäevani, kui intressi arvutamisel on aluseks päevane bilanss (alus on 3)?

=COUPDAYBS("25.01.2001"; "15.11.2001"; 2; 3) tagastab 71.

COUPDAYS

Tagastab päevade arvu praeguses intressiperioodis, millesse jääb arvelduspäev.

Süntaks

COUPDAYS(Settlement; Maturity; Frequency [; Basis])

Arvelduspäev on väärtpaberi soetamise kuupäev.

Tähtaeg on väärtpaberi aegumise kuupäev.

Sagedus on intressimaksete arv aastas (1, 2 või 4).

Alus on üks eeldefineeritud võimalustest ja määrab, kuidas aastat arvestatakse.

Alus	Arvutamine
0 or missing	USA meetod (NASD): 12 kuud, igaühes 30 päeva
1	Täpne päevade arv kuudes ja täpne päevade arv aastas
2	Täpne päevade arv kuudes, aastas 360 päeva
3	Täpne päevade arv kuudes, aastas 365 päeva
4	Euroopa meetod: 12 kuud, igaühes 30 päeva

Näide

Väärtpaber soetati 25.01.2001, tähtaeg on 15.11.2001. Intresse makstakse kord poolaasta jooksul (sagedus on 2). Kui pikk on see intressiperiood, kuhu jääb arvelduspäev, kui intressi arvutamisel on aluseks päevane bilanss (alus on 3)?

=COUPDAYS("25.01.2001"; "15.11.2001"; 2; 3) tagastab 181.

COUPDAYSNC

Tagastab päevade arvu arvelduspäevast kuni järgmise intressikuupäevani.

Süntaks

COUPDAYSNC(Settlement; Maturity; Frequency [; Basis])

Arvelduspäev on väärtpaberi soetamise kuupäev.

Tähtaeg on väärtpaberi aegumise kuupäev.

Sagedus on intressimaksete arv aastas (1, 2 või 4).

Alus on üks eeldefineeritud võimalustest ja määrab, kuidas aastat arvestatakse.

Alus	Arvutamine
0 or missing	USA meetod (NASD): 12 kuud, igaühes 30 päeva
1	Täpne päevade arv kuudes ja täpne päevade arv aastas
2	Täpne päevade arv kuudes, aastas 360 päeva
3	Täpne päevade arv kuudes, aastas 365 päeva
4	Euroopa meetod: 12 kuud, igaühes 30 päeva

Näide

Väärtpaber soetati 25.01.2001, tähtaeg on 15.11.2001. Intresse makstakse kord poolaasta jooksul (sagedus on 2). Mitu päeva on jäänud järgmise intressimakseni, kui intressi arvutamisel on aluseks päevane bilanss (alus on 3)?

=COUPDAYSNC("25.01.2001"; "15.11.2001"; 2; 3) tagastab 110.

COUPNCD

Tagastab esimese arvelduspäevale järgneva intressipäeva kuupäeva. Tulemus vormindatakse kuupäevana.

Süntaks

COUPNCD(Settlement; Maturity; Frequency [; Basis])

Arvelduspäev on väärtpaberi soetamise kuupäev.

Tähtaeg on väärtpaberi aegumise kuupäev.

Sagedus on intressimaksete arv aastas (1, 2 või 4).

Alus on üks eeldefineeritud võimalustest ja määrab, kuidas aastat arvestatakse.

Alus	Arvutamine
0 or missing	USA meetod (NASD): 12 kuud, igaühes 30 päeva
1	Täpne päevade arv kuudes ja täpne päevade arv aastas
2	Täpne päevade arv kuudes, aastas 360 päeva
3	Täpne päevade arv kuudes, aastas 365 päeva
4	Euroopa meetod: 12 kuud, igaühes 30 päeva

Näide

Väärtpaber soetati 25.1.2001, tähtaeg on 15.11.2001. Intresse makstakse kord poolaasta jooksul (sagedus on 2). Millal on järgmise intressimakse kuupäev, kui intressi arvutamisel on aluseks päevane bilanss (alus on 3)?

=COUPNCD("25.01.2001"; "15.11.2001"; 2; 3) tagastab 15.05.2001.

COUPNUM

Tagastab kupongide (intressimaksete) arvu arvelduspäeva ja tähtaja vahel.

Süntaks

COUPNUM(Settlement; Maturity; Frequency [; Basis])

Arvelduspäev on väärtpaberi soetamise kuupäev.

Tähtaeg on väärtpaberi aegumise kuupäev.

Sagedus on intressimaksete arv aastas (1, 2 või 4).

Alus on üks eeldefineeritud võimalustest ja määrab, kuidas aastat arvestatakse.

Alus	Arvutamine
0 or missing	USA meetod (NASD): 12 kuud, igaühes 30 päeva
1	Täpne päevade arv kuudes ja täpne päevade arv aastas
2	Täpne päevade arv kuudes, aastas 360 päeva
3	Täpne päevade arv kuudes, aastas 365 päeva
4	Euroopa meetod: 12 kuud, igaühes 30 päeva

Näide

Väärtpaber soetati 25.01.2001, tähtaeg on 15.11.2001. Intresse makstakse kord poolaasta jooksul (sagedus on 2). Kui palju on intressimakse päevi, kui intressi arvutamisel on aluseks päevane bilanss (alus on 3)?

=COUPNUM("25.01.2001"; "15.11.2001"; 2; 3) tagastab 2.

COUPPCD

Tagastab arvelduspäevale eelneva intressipäeva kuupäeva. Tulemus vormindatakse kuupäevana.

Süntaks

COUPPCD(Settlement; Maturity; Frequency [; Basis])

Arvelduspäev on väärtpaberi soetamise kuupäev.

Tähtaeg on väärtpaberi aegumise kuupäev.

Sagedus on intressimaksete arv aastas (1, 2 või 4).

Alus on üks eeldefineeritud võimalustest ja määrab, kuidas aastat arvestatakse.

Alus	Arvutamine
0 or missing	USA meetod (NASD): 12 kuud, igaühes 30 päeva
1	Täpne päevade arv kuudes ja täpne päevade arv aastas
2	Täpne päevade arv kuudes, aastas 360 päeva
3	Täpne päevade arv kuudes, aastas 365 päeva
4	Euroopa meetod: 12 kuud, igaühes 30 päeva

Näide

Väärtpaber soetati 25.1.2001, tähtaeg on 15.11.2001. Intresse makstakse kord poolaasta jooksul (sagedus on 2). Milline oli soetuseelse intressi kuupäev, kui intressi arvutamisel on aluseks päevane bilanss (alus on 3)?

=COUPPCD("25.01.2001"; "15.11.2001"; 2; 3) tagastab 15.11.2000.

FV

Tagastab investeeringu tulevikuväärtuse perioodiliste konstantsete maksete ja konstantse intressimäära põhjal (tulevikuväärtus).

Süntaks

FV(Rate; NPer; Pmt [ ; [ PV ] [ ; Type ] ])

Intressimäär on perioodide intressimäär.

NPer on perioodide koguarv, mille jooksul makseid sooritatakse (makseperiood).

Pmt on perioodi kohta regulaarselt makstav annuiteet.

PV (mittekohustuslik) on investeeringu maksumus (nüüdisväärtus).

Tüüp (mittekohustuslik) tähistab makse sooritamise aega, kas perioodi algust või lõppu

LibreOffice Calci funktsioonides võib argumendi, mis on märgitud kui "mittekohustuslik", jätta ära ainult siis, kui talle ei järgne enam teisi argumente. Näiteks, kui nelja argumendiga funktsiooni kaks viimast argumenti omavad märget "mittekohustuslik", võib ära jätta argumendi 4 või argumendid 3 ja 4, kuid mitte argumenti 3 üksinda.

Näide

Milline on väärtus investeeringu lõpus, kui intressimäär on 4% ja makseperiood on kaks aastat ning perioodiline makse on 750 rahaühikut? Investeeringu nüüdisväärtus on 2500 rahaühikut.

=FV(4%;2;750;2500) = -4234,00 rahaühikut. Väärtus investeeringu lõpus on 4234,00 rahaühikut.

FVSCHEDULE

Arvutab algkapitali akumuleeritud väärtuse perioodiliselt varieeruvate intressimäärade jada korral.

Süntaks

FVSCHEDULE(algsumma; graafik)

Algsumma on algkapital.

Graafik on intressimäärade jada, näiteks H3:H5 või {Loend} (vaata näidet).

Näide

1000 rahaühikut on investeeritud kolmeks aastaks. Intressimäärad olid 3%, 4% ja 5% aastas. Milline on väärtus kolme aasta järel?

=FVSCHEDULE(1000; {0,03; 0,04; 0,05}) tagastab 1124,76.

INTRATE

Arvutab aastaintressimäära, mis on tulemuseks, kui väärtpaber (või mõni muu objekt) ostetakse investeerimisväärtusega ja müüakse tagatisväärtusega. Intresse ei maksta.

Süntaks

INTRATE(Settlement; Maturity; Investment; Redemption [; Basis])

Arvelduspäev on väärtpaberi soetamise kuupäev.

Tähtaeg on kuupäev, mil väärtpaber müüakse.

Hind on ostusumma.

Tagatis on müügihind.

Alus on üks eeldefineeritud võimalustest ja määrab, kuidas aastat arvestatakse.

Alus	Arvutamine
0 or missing	USA meetod (NASD): 12 kuud, igaühes 30 päeva
1	Täpne päevade arv kuudes ja täpne päevade arv aastas
2	Täpne päevade arv kuudes, aastas 360 päeva
3	Täpne päevade arv kuudes, aastas 365 päeva
4	Euroopa meetod: 12 kuud, igaühes 30 päeva

Näide

Maal ostetakse 15.01.1990 ühe miljoni eest ja müüakse 05.05.2002 kahe miljoni eest. Arvutamise aluseks on päevane bilanss (alus = 3). Mis on keskmine aastane intressimäär?

=INTRATE("15.01.1990"; "05.05.2002"; 1000000; 2000000; 3) tagastab 8,12%.

IPMT

Arvutab regulaarsete maksete ja konstantse intressimääraga investeeringu perioodilise amortisatsiooni.

Süntaks

IPMT(Rate; Period; NPer; PV [; FV [; Type]])

Intressimäär on perioodide intressimäär.

Periood on periood, mille kohta liitintressi arvutatakse. Kui arvutatakse viimase perioodi liitintressi, siis periood=NPer.

NPer on perioodide koguarv, mille jooksul annuiteeti makstakse.

PV on makse nüüdisväärtus maksete jadas.

FV (mittekohustuslik) on soovitud väärtus (tulevikuväärtus) perioodide lõpus.

Tüüp on perioodiliste maksete tähtaeg.

Näide

Milline on intressimäär viienda perioodi (aasta) jooksul, kui konstantne intressimäär on 5% ja maksumus on 15 000 rahaühikut? Perioodiliste maksete kestus on seitse aastat.

IPMT(5%;5;7;15000) = -352,97 rahaühikut. Viienda perioodi (aasta) liitintress on 352,97 rahaühikut.

NPER

Tagastab investeeringu perioodide arvu perioodiliste konstantsete maksete ja konstantse intressimäära põhjal.

Süntaks

NPER(Rate; Pmt; PV [ ; [ FV ] [ ; Type ] ])

Intressimäär on perioodide intressimäär.